Käina kirikumõisale kuulunud Kaigutsi küla on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud juba 1591. aastal Kaickotz’i nime all. Küla kõige vanem talu on Nuudi talu, kus elas 8 põlve järjest Vitsiku pere. Vitsik tähendab väikest puust vitsaga köidetud võipütti. Viimane Vitsiku pere tütar, Hilda Vitsik (sünd 1909), pere kolmest lapsest keskmine, elas kogu elu Nuudi talus. Tema noorem õde Meeta (1911) läks naiseks kõrvaltalu Peetri peremehele, vend Julius (sünd 1908) suri noorelt.
Esimeses reas Vitsikute pere lapsed, vasakult Hilda, Julius ja Meeta.
Hiiumaa muuseum, HKM Fp 1076:1 F 6404
Kui Hilda 2001. aastal 92. aastat vanusena Nuudil suri jäi maja tühjaks, sest Hildal ei olnud lapsi. Järgnevatel aastatel käis talu mitmeid kordi käest kätte olles vaid suviseks peatuspaigaks. 2021. aasta kevadel oli talu järjekordselt müügis ja leidis ostjad, kes kakskümmend aastat tühjana seisnud vana rehemaja pliidi alla tule tegid ja toad soojaks kütsid. Üle pika aja tõuseb nüüd jälle Nuudi talu korstnast suitsu…
Tallinn, 1974
Nuudi talu oma arhailisuses (rehielamu vanem osa, rehetuba koos töötava reheahjuga, on ehitatud 17. sajandil) on uurijatele läbi aegade suurt huvi pakkunud. Eesti kõige tuntum taluarhitektuuri uurija, Karl Tihase külastas Nuudit 1958. aastal. Tol korral üles mõõdistatud rehielamu joonistusi leiab Tihase 1974. aastal ilmunud mahukast koguteosest „Eesti talurahvaarhitektuur“. Nüüd üle kuuekümne aasta hiljem on Tihase poolt tehtud fotod, joonistused ja mõõdistused kulla hinnaga, sest ajahammas on vahepeal oma tööd teinud.
Nuudi talu kohta on säilinud ka väärtuslikku kaardimaterjali. Nuudi talu leiab nii 1832. aasta kaardilt kui ka peale maade kruntimist koostatud 1892. aasta plaanilt.
Majahaldjas
Nuudi reheelamu ahju taga elab kilk. Vanarahvas uskus, et kilgid toovad majja õnne ja suudavad tulevikku ennustada. Ususti, et kui kilgid majast kaovad ennustab see maja hävimist. Seega oli kilkidel omamoodi maja kaitsevaimu roll.
Kilkidega seotud rahvapärimuses tuntud vahetusrituaali järgi toimetame ka täna, kui viskame äratulnud piimahamba ahju peale kilgile ja lausume: “võta sina luuhammas, anna mulle raudhammas”. Nii saame omale terved ja tugevad jäävhambad.
Kuula toakilgi laulu siit.
Nuudi taluaia rikkuseks on pärandsordid
Talu aeda ehivad oranžide õitega tiigerliiliad, mitmekesise värvivalikuga kurekellad ja sügavsiniste õitega käokingad, rääkimata vanadest sirelitest, kirssidest, karusmarjadest, vaarikatest ning valgest, punasest ja mustast sõstrast. Õunapuud on ikka oma tuntud headuses tellissaared ja sibulad.
Nuudi talu õues kasvab 100 liiki looduslikke taimi
Hiiumaa on väga liigirikas. Saarel kasvab umbes 1000 erinevat liiki taimi. Nuudi taluõuel elavad kenasti koos looduslikud orhideed nagu näiteks looduskaitsealune Suurt käopõll (Listera ovata), tohutut ravivõimet omav Üheksavägine (Verbascum thapsus), toreda nimega Harilik sealõuarohi (Scrophularia nodosa), kevadisse salatisse sobiv Nurmlauk (Allium vineale) ja Hobumadar (Galium verum), mille saab värvida lõungu kõige kollasemaks kollaseks. Nuudi talu õuel tunneb end hästi 10% Hiiumaa rikkalikust taimestikust, enam kui 100 taimeliiki.
Linnulaul
Linnuvaatlus algab hetkest kui astud Nuudi rehielamu uksest õuele. Talu ümbritsevatele heinamaadele laskuvad kevadeti rändlinnuparved ja sügisel on see kogunemiskoht lõunasse lendavatele sadadele lindudele. Kassari on linnulennult 7 km kaugusel, maanteed mööda kulub sõidu peale 10 minutit ning seal on valik juba palju rikkalikum.
Kaks korda aastas, kevadise ja sügisese rände ajal, kui liigirikkus on eriti suur toimuvad ka linnuvaatluspäevad.
Maikuu teisel laupäeval tähistatakse rahvusvahelist linnuvaatluspäeva tornivaatluspäevaga, kus selgistatakse välja Eesti 16 torni seast see torn, kust õnnestub näha kõige suurem arv linnuliike. Kassaris asuv Orjaku torn on olnud üks kõige liigirikkamatest, kokku on aastate jooksul sealt nähtud 78 linnuliiki, mõned ka eriti haruldased. See on aga vähem kui pool siin pesitsevatest või rände ajal liikuvatest linnuliikidest.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimuvad rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu rändlindudele, nende elupaikadele ja vajadustele rände ajal.
Sookurgede ja laglede kõrvulukustav kisa asendub õunapuude õitsemise ajal ööbikute laksutamisega. Nuudi talu pööningul pesitsevad suvel pääsukesed. Nagu õudusfilmides lendavad hämaratel sügisõhtutel hääletult õue kohal kodukakud, kes uudishimulikult tuppa piiluvad. Talvel vallutab taluõue 30-pealine rasvatihaste parv, sekka rohe- ja metsvinte ning leevikesi. Paari kaupa käivad lumele jälgi jätmas uhked harakad ja suur kirjurähnid. Vahel astub läbi kitsepaar ning värskelt lumelt võib leida jänese jälgi.
Hiiumaa pitsid
Nuudi talu kannab igivanasid teadmisi elukeskkonna kestlikust kasutamisest ning pakub nende kogemist kõigile Nuudi külalistele. Nuudi talus saad audentsete tööriistadega käsitööd teha. Saad lõnga kerast vihti kerida selleks spetsiaalselt mõeldud kerilauaga ja lõngaviiuliga lõnga vihist kerasse kerida. Kalavõrku kududa, kauneid pitse heelgeldada või labakuid kududa.
Nuudi talus on läbi aja käsitööd armastatud. Hilda Vitsiku rikkalikku käsitööpärandit säilitatakse Hiiumaa muuseumis. Talu tekstiilide kaunistamisel on eeskujuks muuseumis säilitavate pitside mustrid.
Talus on igapäevakasutuses ka eelmise sajandi algusest pärit originaalkäsitööd, mis on pärit praeguste omanike tekstiilikogust.
Piduliku lõunasöögilaua katmiseks kasutatakse nõusid pererahva portselankogust, mis sisaldab Euroopa portselanivabrikutes valmistatud sajandivanuseid lauanõusid.
Nuudi talust pärit pitside mustreid